Siin me oleme

Reis Austraaliasse oli lühidalt öeldes pikk ja väsitav. Algas see juba reede öösel vastu laupäeva, kui kell 2 öösel istusime bussile, mis viis meid Riia lennujaama. Meie Oslo lennuni oli Riiga jõudes veel mitu tundi aega ja seega asusime sööma suurt toiduhunnikut, mille me Eestist kaasa võtsime. Proovisime süüa sellest ära nii palju kui võimalik, et võimalikult kerge koormaga edasi reisida. Kogu toitu ei jõudnud me ära süüa ja tagantjärele targana oligi hea. Norrasse jõudsime laupäeva hommikul ja kuna juba ööl enne reisile asumist saime magada vähem kui oleks tahtnud, olime mõlemad parajalt väsinud. Lend Oslost Bangkokki väljus alles järgmisel päeval ja esialgu oli plaan magada lennujaamas. Teadsime väga hästi kui efektiivne ja mugav lennujaamas magada on. Seda arvesse võttes hakkasime kiirelt Oslos ööbimiskohta otsima. Meie couchsurfingu kogemustele tuginedes ei vasta ükski võõrustaja kohe paari tunni jooksul ja kuuldavasti on Oslo oma kalli hinnataseme tõttu couchsurfijatest niigi pidevalt ülebookitud, seega tuli otsida alternatiivi.

Olin kuulnud teenusest Airbnb, mis on nagu couchsurfimine, aga selle vahega, et võõrustajale makstakse, nagu hotellis. Airbnb-sse kasutaja tegemine oli korralik proovikivi. Süsteem tundub iseenesest hea ja efektiivne, aga selle isikutuvastus pole absoluutselt meeldiv. Pidin oma arvuti veebikaameraga pildistama ühte oma dokumenti, aga süsteem ei tahtnud kuidagi ära tunda, et tegemist on ikka minu dokumendiga. Jamasime sellega pikalt, kuid lõpuks sai Airbnb süsteem aru, et minu ID kaart on tõepoolest minu oma ja sai registreerimisega edasi liikuda. Kuna meil polnud kummalgi töötavat telefoninumbrit, ei saanud me kumbki kinnituskoodi ja pidime kasutama Jaanika venna Jüri abi (tervitaks ka Annat ja Inglit, kes abikäe samuti ulatasid). Lõpuks saime kõik joonde ja läksime Oslot avastama.

Oslo jättis meile mõlemale väga sümpaatse mulje. Linn oli puhas, ilus ja täis moodsat arhitektuuri. Eriti võimas oli Oslo uus ooperimaja, mille võiks oma arhitektuuri poolest isegi Sydney ooperimaja kõrvale panna, kuigi viimatimainitud hoonega jõuame veel ka tutvuda. Nagu ka kuulus Sydney ooperimaja, oli ka Oslo oma mere ääres, selles oli kasutatud palju marmorit ja klaasi. Oslo ooperimaja katusele sai kaldpindu kasutades ronida igaüks ja sealt avanev vaade oli igati korralik. Oslo ja selle ümbrus on loodusküllane ja sügisel avanev vaatepilt on eriti ilus. Enamik puid metsas on okaspuud, aga kohati on nende vahel lehtpuud, mis praegusel aastaajal on kollased. Kaugelt vaadates moodustub sellest justkui tumeroheline lapitekk kollaste mummudega. Oslo ooperiteatri sisemus oli samuti majesteetlik. Siseviimistluses oli kasutatud palju puitu ja klaasi ja erinevaid mustreid. Tualettide juures oli kasutatud põnevaid valguslahendusi ja tualett ise oli disaini poolest üks põnevamaid mida ma näinud olen.

Jaanika ja Oslo ooperiteater

Kõikjal tänavatel oli hulgaliselt kunsti, eriti moodsat kunsti. Inimesed tänavatel olid viisakalt riides, väga palju oli jooksjaid ja muid spordi harrastajaid. Linna multikultuursusele viitavaid märke oli ka palju. Linnas jalutades jõudsime endalegi märkamatult immigrantide linnaossa. Oslos on täitsa arvestatav hulk somaallasi, iraaklasi, pakistanlasi ja ilmselt kümnetest muudest riikidest pärit inimesi. Ostsime araabia poest puuvilju ja liikusime edasi. Hinnad olid seal küll kallimad kui Eestis, kuid mitte palju. Hiljem käisime ka kohalikus supermarketis ja ka sealt jäi mulje, et Eesti hinnad on hakanud vaikselt  Norra hindadele järgi jõudma. Palgad võiksid ka kunagi Norrale järgi jõuda.

Üsna varsti olime mõlemad juba nii väsinud, et ei saanud eriti millestki midagi aru. Otsustasime üles otsida meie ööbimiskoha, mille me Airbnb kaudu broneerisime. Meie võõrustajat polnud kodus ja ta oli korteri võtmed jätnud kõrval asuvasse Tai restorani. Võtmed käes, hakkasime õiget kohta otsima. Kõndisime mööda õiget tänavat ja leidsime justkui ka õige numbri. Läksime õigele korrusele ja koputasime kõikidele ustele - ei midagi. Lõpuks võtsime julguse kokku ja proovisime meile antud võtmega neid uksi. Kahte lukuauku meie võti isegi sobis, aga võti ei keeranud. Siis hakkasime mõtlema, kas see on ikka õige maja. Natuke liiga majesteetlik ja suursugune tundus. Selgus, et majanumber oli küll õige, aga tänav vale. Hakkasime uuesti otsima. Tänava teise otsa jõudes leidsime õige koha, mis tundus palju realistlikum, tavaline paneelmaja. Ühe öö eest maksime toa eest kahepeale 50 eurot, mis Norra hinnataset arvestades on igati okei. Kolmele keskealisele Norra vanatüdrukule kuuluv korter oli väga korralik ja puhas ja maitsekalt sisustatud. Meie tuba oli just nii väike, et kaheinimese voodi mahtus sisse, seinal hiiglaslik telekas. Käisime pesemas ja läksime kell 6 õhtul magama. Ärkasime alles 12 tundi hiljem ja sedagi äratuse peale.

Sõitsime rongiga Oslo lennujaama, kust läksime Bangkokki suunduvale lennukile. Lendasime ajast ette ja maandusime seal varahommikul. Järgmise lennuni oli veel mitu tundi, aga Bangkoki linna ei hakanud minema. Hommikust sõime lennujaama keldrikorrusel kohalikus sööklas. Söögikoht oli suhteliselt ära peidetud ja meiesuguseid heledanahalisi seal ei näinud.  Hinnakontrast Osloga oli meeletu. 10 euro eest saime vürtsikat Tai suppi, sea siseorgani suppi, pardiprae, nuudleid, veidrat kookosega magustoitu, ubadega kookose jäätist, veel mingit imelikku kookosega jäätist, kohalikku ehtsat red bulli (red bull ongi Taist pärit), aloe vera jooki ja nätsu. Oslo lennujaamas saime võrdluseks 10 euro eest ühe võileiva.

Taist Melbourne'i lendasime Royal Brunei Airlinesiga. Brunei on islamistlik sultanaat ja enne lennuki õhkutõusu loeti araabiakeelset palvet ja stjuuardessid olid pikas rahvapärases riietuses. Teenindus oli see eest väga korralik, parem kui Norwegian airlinesil. Vahepeatus oli Brunei lennujaamas. Lennujaam oli suuruselt võrreldav ehk kõige paremini Tartu Ülenurme lennujaamaga, sest see oli tõesti väike. Kõik kirjad lennujaamas olid inglise ja araabia keeles. Aeg-ajalt kutsus araabiakeelne hääl kõlarites üles palvet lugema. Lennujaamas oli eraldi palveruum, tualetid, väike nurk müüdava kraamiga ja see oligi kõik. Turvaväravaid oli vaid kaks ja turvakontroll oli pealiskaudsem kui kusagil mujal. Ometi maandus Bruneis suur Boeing 787 Dreamliner, mis meid Melbourne'i viis.

Melbourne'i jõudsime teisipäeva varahommikul. Kõik tundus nii põnev. Autod, liiklus, loodus. Melbourne on põnev linn, sest siin võib näha tänavatel nii tantsijaid, tänavamuusikuid kui ka kerjuseid. Siin on suured ärikeskused kõrvuti üle saja aasta vanuste kirikutega ning tänavatel võib kohata kõiksugu rahvusest inimesi.

Kontrastid Melbourne'is

Tulime lennujaamast bussiga linna ja kuna ilm oli üsna külm ja vihmane, siis saigi kohe tegeleda selliste hädavajalike tubaste asjadega nagu kohaliku maksunumbri ja pangaarve hankimine ja kohalike telefoninumbrite tegemine.  Seejärel läksime meie võõrustajate juurde, kelleks olid toredad Austraalia neiud. Stereotüübile vastavalt olid nad kõik surfarid ja õhtul oligi nende juures rahulik pidu koos teiste surfaritega, kellest alkoholi keegi peaaegu ei joonud. Nägime pimedas ka oma esimest kukkurlooma possumit puu otsas ronimas. 

Teisel päeval käisime kohalikus botaanikaaias, kus värve, lõhnu ja helisid on rohkem kui suudaks ära tajuda. Kõik taimed on nii veidrad, mingid männipuud, mis pole üldse meie mändide moodi; kased, mis pole meie kaskede moodi ja nii edasi. Palmidest ja lilleõitest rääkimata. Melbourne botaanikaaias on mõnusad piknikukohad, seal saab ka gondliga sõita, töötubadest osa võtta ning vahel toimub seal ka vabaõhu üritusi. See on tõesti mõnus, et paari minuti kaugusel moodsatest pilvelõhkujatest asub kohake, kus saab puhata linnamelust ja seda täiesti tasuta. Kindlasti hakkame siin sageli käima kas niisama jalutamas või sporti tegemas, seda enam, et Melbourne botaanikaaed on nii suur, et seda ei jõua paari tunniga läbi käia.

Melbourne botaaniaaia troopilises osas

Melbourne botaanikaaias

Kolmandal päeval käisime suures Melbourne'i akvaariumis, kus nägi päris suuri haisid ja raisid. Mäletan, kuidas väiksena ENEsid ja ENEKEsi sirvides nägin seal saagrai pilti ja nüüd nägin saagraid päriselt. Peale igasugustele kaladele, korralidele ja merihobudele olid seal ka erinevas suuruses pingviine, kes ujusid lustakalt, koperdasid või nokkisid oma sulgi. Pingviinide juures oli ka silt, mis vabandas kollase lume pärast, mida lihtsalt ei jõuta koguaeg koristada, sest need linnukesed on agarad kehakergendajad. Austraaliasse tulles oli meie kõige suurem kartus siin igal pool pesitsevad krokodillid, eriti agressiivsed harikrokodillid, kes näiteks rannale magama jäänuid napsamas käivad. Üks hiiglaslik harikrokodill oligi ka Melbourne'i akvaariumis, kes meenutas oma suuruse poolest pigem draakonit. Meie kartus ei vähenenud.

Martin ja saagrai

Edasi läksime mere äärde, kus pidavat pesitsema päris pingviinid. Ja tõepoolest - muulil kivide vahelt kostus piiksatusi ja veidraid hääli ja siis märkasimegi kivide vahel väikest, umbes 30 sentimeetri kõrgust pingviini. Selgus, et Melbournes St Kildas pesitseb lausa 1200 pealine kääbuspingviini koloonia. Pingviinid on naljakad loomad. Tegelikult on nad ju üsna tavalised lennuvõimetud linnud, nagu näiteks kanadki, aga kanad inimestes nii suurt elevust ei tekita. 

Kääbuspingviin kivide vahel

Eile tähistasime oma esimest Halloweeni. Austraallased kuuldavasti seda püha tegelikult eriti ei tähista, aga kuna meie teine võõrustaja oli ameeriklane, siis mängisime kaasa ja ostsime 4 dollariga kaubanduskeskusest maskid. Käisime tasuta Halloweeni kontserdil Melbourne'i linnahallis, kus oli väga okei akustika. Muusika pidavat olema "õudne", kuigi eriti õudne ei olnud. Põhiline muusikariist oli massiivne orel. Pärast kontserti liikusime majapeole, kus maja oli kaunistatud kõikvõimalike ämblikuvõrkude ja muu sarnasega. Samuti oli põnev vaadata, kuidas linnas peaaegu kõik kostümeeritult ringi liikusid.

Halloween õõrustajate Francesco ja Mollyga 

Uuel nädalal kolime oma tuppa, mille me kuuks ajaks linna hipsterite linnaosas Brunswickis üürisime. Hind on okei ja piirkond on kena ning pole kesklinnast kaugel. Selles piirkonnas on palju vahvaid kohvikuid, baare ja hipsteritele meelepäraseid moe-ja ökopoode. Linnaosas on palju ilusaid vanemat sorti maju ning tänavakunsti. Siin asub mitu Kreeka õigeusu kirik ja ka Melbourne'i Eesti Maja.  

Tänavakunst Melbourne'is 

Ilm on siiani olnud heitlik. Esimesel päeval sadas ja oli ainult umbes 15 kraadi. Järgnevad päevad olid soojemad ja ühel päeval ulatusid soojapügalad lausa 30 kraadini, millele järgnes kohe vihmane ja jahe, alla 20-kraadine päev. Iga päev on olnud ka väga tuuline, mõni päev suisa tormine. Kohalikud ise armastavad oma linna kohta öelda "neli aastaaega ühe päeva jooksul", mis põhimõtteliselt peab paika. Aga iga päevaga jõuab siinne suvi lähemale ja loodetavasti saab stabiilsemalt soojemaid ilmu samuti.